Rahandusministeerium tutvustas tänasel seminaril koos asjaosaliste ministeeriumidega kohalikele omavalitsustele, vabaühendustele, erialaorganisatsioonidele ja teistele partneritele valitsuses heaks kiidetud euroraha kasutamise strateegiat - partnerluslepet ja struktuurifondide rakenduskava.

Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk kinnitas seminari avasõnades, et uuel perioodil on tähtsaim eesmärk konkurentsivõime tõstmine. "Euroraha peab minema ettevõtmisteks, mis annavad Eestile arengutõuke. Raha kasutamine peab kaasa aitama valdkondade suurte eesmärkide elluviimisele, mitte muutuma pelgalt selle iga hinna eest ärakasutamiseks," ütles Sikk. "Oleme seekord planeerimisel riigi arenguvajadusi ja rahakotti terviklikult vaadanud ning saanud sellise lähenemise eest kiita ka Euroopa Komisjonilt. Oleme seadnud kindlad sihid, milleni soovime aastaks 2020 jõuda," lisas ta.

Sikk tõi näite, et kui siiani on Eesti euroraha toel korda saanud suure osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud, siis nüüd on keskmes inimeste heaolu ja konkurentsivõime tõstmine tööturul osalemiseks ja tark majanduskasv. "34% toetustest investeerime inimestesse: haridusse, tööhõivesse, tervisesse ja sotsiaalsesse kaasatusse ning 30% teadus-arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse konkurentsivõime arendamisse," selgitas Sikk.

Struktuurifondide rakenduskava ja partnerlusleppe eelhindamist vedanud mõttekoja Praxis juht Annika Uudelepp märkis, et strateegilisel tasandil on tehtud mõistlikud plaanid, kuid loodetava mõju saavutamine sõltub suurel määral edasisest tööst. "Näiteks meetmete sisukas ettevalmistamine ja tulemuslik töölepanek eeldab mitmel pool veel sügavat analüüsi ning kvalitatiivselt uuel tasemel koostööd erinevate osapooltega," ütles Uudelepp. "Kaalul on väga palju ja väga suur töö on veel ees, et plaanitud arenguhüpped teoks teha."

Eestil on 2014-2020 eurotoetusteks kokku 5,9 miljardit eurot. Sellest 3,5 miljardit eurot on struktuuritoetusi, mis suunatakse kuue prioriteedi - haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia - arendamisse.

Euroraha planeerimisse on kaasatud kõik ministeeriumid, 12 katusorganisatsiooni, Praxis, Arengufond ja teised eksperdid. Meetmete väljakujundamisse on kaasatud üle 200 partneri. Euroraha partnerluslepe ja rakenduskava on saadetud Euroopa Komisjonile. Esimesed taotlusvoorud loodetakse avada 2014. aasta sügisel. Rohkem infot struktuurifondide veebist.

Praxise eelhindamise tulemustega saab tutvuda siin!

Allikas: Rahandusministeerium